1. Ma käisin täna käna, mis tähendab, et sell talvel esimest korda kukkumise oht on mõõdas=)
2. Aitäh Markus meil klassiõega oligi kõht tühi!
3. Täna oli viimane koolipäev selle veerandil=)=)
4. Eilne jõulupidu läks üldkokku võttes hästi!!
5. On jõuluaeg nii et HÄID JÕULE!!
ja 6. Mul on parim Issi!!=)
Thursday, December 23, 2010
Saturday, December 4, 2010
Wednesday, November 24, 2010
Täna ma sain teada, et Jumal ei muuda meid. Ta avab meie silmad. Meie kõigi.
Praegu võiksid vist kõik laulud minu tundeid kirjeldada. Ma tahan aidata aga vajan ise abi. Kas me kunagi jõuame seisundisse kus kõik on korras? Minult küsitakse iga päev kas sa püüad olla mingi maailmaparandaja. Õige vastus on vist jah. Aga ma ai suuda üksi. Me ei suuda isegi kahekesi. Kui meil pole Jumalat. Nii palju on meil õppida ja samal ajal on nii paljd inimesed jõudnud nullpunkti. Ja seal pole kedagi kes suudaks neid võlja tõmmata. Kui me ise vajame abi siis kuidas me saame aidata teisi?
Minu klassi õed lähevad praegu läbi sellest millest mina läksin läbi aasta tagasi. Ja ma ei oska neid välja tõmmata. Ainult Jumal suudab seda.
Asi mida ma praegu saavutada sooviksin on: õelda maailma inimestele, et nemad saavad aidata ja süstida neile tahtmist aidata. Näide: Läksin täna kunstikoolist koju ja tee peal oli üks vanem naisterahvas, tema ratas oli tagurpidi keeratud. Mõtlesin, et lähen lähemale ja vaatan mis juhtus. Kett oli maha tulnud. Küsisin siis kas saan aidata kuna arvasin, et saan selle tagasi. Pusisin natuke ja naine küsib mult, kas ma olen kiriku tüdruk. Ütlesin jah. Oli kurb mõelda, et maailma inimesed oleks niisama külmalt mõõda jalutand. (Ma ei saand ketti peale)
Sovin, et noored oleksid veel julgemad ja usaldaksid rohkem Jumalat. Viimased kaks nädalat on väga tormiliselt mõõdund. Alati kui ma kristlastega olen tunnen end kuidagi kindlalt. Nüüd kui mul oleks tõesti nende abi vaja olnd nad lihtsalt ei teind koos kristlike asju. Ja nad olid külmad.
On tulemas vägevad ajad ja kui me end praegu kokku ei võta siis millal? Seda "millal" ei tuile. Alustage siis nüüd. Lähme kas või niisama üksteise juurde ja küsige kuidas sul läheb või tahad palvetame. Meie jaoks peaks olema normaalne Jumalast rääkimine.
Vabandust kui keegi nii ei tunne ja tema arust on kristlased väga elavad. Aga see on kuidas mina tunnen.
Üks asi veel. Mõelge sellele, et Tiina ja Jutu elus toimuvad praegu suured Jumala asjad. See sama on võimalik siin. Ja mõelge kui hea on neil on kui nad tagasi tulevad näha, et ka meie oleme tulised.
Aitäh Issi!
Praegu võiksid vist kõik laulud minu tundeid kirjeldada. Ma tahan aidata aga vajan ise abi. Kas me kunagi jõuame seisundisse kus kõik on korras? Minult küsitakse iga päev kas sa püüad olla mingi maailmaparandaja. Õige vastus on vist jah. Aga ma ai suuda üksi. Me ei suuda isegi kahekesi. Kui meil pole Jumalat. Nii palju on meil õppida ja samal ajal on nii paljd inimesed jõudnud nullpunkti. Ja seal pole kedagi kes suudaks neid võlja tõmmata. Kui me ise vajame abi siis kuidas me saame aidata teisi?
Minu klassi õed lähevad praegu läbi sellest millest mina läksin läbi aasta tagasi. Ja ma ei oska neid välja tõmmata. Ainult Jumal suudab seda.
Asi mida ma praegu saavutada sooviksin on: õelda maailma inimestele, et nemad saavad aidata ja süstida neile tahtmist aidata. Näide: Läksin täna kunstikoolist koju ja tee peal oli üks vanem naisterahvas, tema ratas oli tagurpidi keeratud. Mõtlesin, et lähen lähemale ja vaatan mis juhtus. Kett oli maha tulnud. Küsisin siis kas saan aidata kuna arvasin, et saan selle tagasi. Pusisin natuke ja naine küsib mult, kas ma olen kiriku tüdruk. Ütlesin jah. Oli kurb mõelda, et maailma inimesed oleks niisama külmalt mõõda jalutand. (Ma ei saand ketti peale)
Sovin, et noored oleksid veel julgemad ja usaldaksid rohkem Jumalat. Viimased kaks nädalat on väga tormiliselt mõõdund. Alati kui ma kristlastega olen tunnen end kuidagi kindlalt. Nüüd kui mul oleks tõesti nende abi vaja olnd nad lihtsalt ei teind koos kristlike asju. Ja nad olid külmad.
On tulemas vägevad ajad ja kui me end praegu kokku ei võta siis millal? Seda "millal" ei tuile. Alustage siis nüüd. Lähme kas või niisama üksteise juurde ja küsige kuidas sul läheb või tahad palvetame. Meie jaoks peaks olema normaalne Jumalast rääkimine.
Vabandust kui keegi nii ei tunne ja tema arust on kristlased väga elavad. Aga see on kuidas mina tunnen.
Üks asi veel. Mõelge sellele, et Tiina ja Jutu elus toimuvad praegu suured Jumala asjad. See sama on võimalik siin. Ja mõelge kui hea on neil on kui nad tagasi tulevad näha, et ka meie oleme tulised.
Aitäh Issi!
Wednesday, October 27, 2010
Sell Pühapäeval käisime Nelipühi pastori ja "noorte juhtkrupiga" Lihulas. Seal olid maailma armsamad lapsed. Täiskasvanuid oli nii enam vähem ja kolm noort oli ka, aga nendega ei olnud meil võimalust tutvust teha kuna nad pidid varem ära minema. Nende kogudus ongi põhiliselt laste peale üles rajatud. Kuigi nad üritavad ka alustada noortetööga. Iga päev mingist kellaajast kellaajsani on lastel võimalus sinna mängima minna. Seal käib umbes 20 last päevas. Hiljuti oli ka rekord 32 last. Aga nendega koos oli tõeliselt hea olla. Teised meie noored ajasid kogudusega juttu ja mina sain lihtsalt end jälle lapsena tunda. Keegi ei tulnd mulle ütlema, et niie i tohi või ei saa. Täiega igatsen neid lapsi.
Muide seal oli lumi just ära suland. Aga meil õnnestus veel viimaseid lumekuhje näha. Meie Nelipühi pator(paremal) ja "noorte juhtkrupp"
Kaks kõige armsamat tüdrukut (vasakpoolse nime ma ei mäleta, parempoolne on Kaidi)
Pluss oli Kupi sünna ja vahe aeg on ültse väga tegusalt läind=)=)Aitäh Issi!!!
Muide seal oli lumi just ära suland. Aga meil õnnestus veel viimaseid lumekuhje näha. Meie Nelipühi pator(paremal) ja "noorte juhtkrupp"
Kaks kõige armsamat tüdrukut (vasakpoolse nime ma ei mäleta, parempoolne on Kaidi)
Pluss oli Kupi sünna ja vahe aeg on ültse väga tegusalt läind=)=)Aitäh Issi!!!
Tuesday, October 26, 2010
Ta tuli, oli ja läks...
Sinu elu on nagu kiirtee. Ja sina oled maja selle ääres. miljonid autod sõidanad sinust iga päev mööda. Mõni aeglasemalt, mõni kiiremalt. Mõni teeb isegi väikese peatuse, et tankida. Aga nad kõik liiguvad ükskord edasi. Mõni varem, mõni hiljem.
Aga kuhu sina lähed? Sa ei saa ju terve elu seal kiirtee ääres seidta. Ei, maailm on ka sind oma vooluga kaasa vedanud. Ja nüüd sa siis hulbid seal, õhku ahmides.
Oled sa õnnelik? Sellele on raske aega leida, et vastata. Jälle tuleb keegi, haagib sind konksu külge ja seal sa lähed, lohisedes. See, et sa saaksid kunagi kellegagi lõpuni koos olla, on vaid helesinine unistus.
Või siiski?! Võibolla on seal kuskil keegi, kes tõesti hoolib?
Kõik, mis on selles maailmas, võib ühel hetkel kaduda. Silmapilgutus ja läinud. Me elame ühel portselankausil, mis võib iga hetk kildudeks lennata.
Niisiis, ei saa me kunagi kindlad olla selles, mis meil on, oli ja tuleb. Vahest sa kukud või jääd auto alla. Kaotad oma sihi. Aga vähemalt mina saan õelda, et seal on keegi, kes aitab mind alati püsti. Vahest pole, kui hullusti ma kukkun.
Aitäh Issi!
Aga kuhu sina lähed? Sa ei saa ju terve elu seal kiirtee ääres seidta. Ei, maailm on ka sind oma vooluga kaasa vedanud. Ja nüüd sa siis hulbid seal, õhku ahmides.
Oled sa õnnelik? Sellele on raske aega leida, et vastata. Jälle tuleb keegi, haagib sind konksu külge ja seal sa lähed, lohisedes. See, et sa saaksid kunagi kellegagi lõpuni koos olla, on vaid helesinine unistus.
Või siiski?! Võibolla on seal kuskil keegi, kes tõesti hoolib?
Kõik, mis on selles maailmas, võib ühel hetkel kaduda. Silmapilgutus ja läinud. Me elame ühel portselankausil, mis võib iga hetk kildudeks lennata.
Niisiis, ei saa me kunagi kindlad olla selles, mis meil on, oli ja tuleb. Vahest sa kukud või jääd auto alla. Kaotad oma sihi. Aga vähemalt mina saan õelda, et seal on keegi, kes aitab mind alati püsti. Vahest pole, kui hullusti ma kukkun.
Aitäh Issi!
Tuesday, October 12, 2010
Monday, October 4, 2010
"Tühjast torukübarast tõmmatakse välja valge küülik. Kuna küülik on tohutu suur võtab see aega mitu miljardit aastat. Kõik inimlapsed sünnivad peenikeste karvade tipus. Sealt on neil võimalik imestada selle mõistetamatu mustkunsti üle. Aga kui nad vanemaks saavad, poevad nad aina sügavamale küülikukarvadesse. Seal on neil mugav olla ja nad ei sõandu enam iialgi mõõda karva üles ronida. Kuid on erandeid"
Jostein Gaarder
Aitäh Issi!!!!
Jostein Gaarder
Aitäh Issi!!!!
Sunday, October 3, 2010
Selle suve värvid!
Sa pead asuma jalutuskäigule. Teekonnale, mis on mõeldud ainult sulle. Ootamisaeg on pikk ja ärev. Veel mõni minut ja ta sosistabki sulle kõrva sõna: mine. See on kõik mida sul täna kuulda vaja.
Oled jõudnud esimesse punkti. Sa võtad krobeda rohelise paberi kätte ja vormid sellest puu. Puu, mis tähistab paljut. Juured on neile, kes on sind aidanud. Tüvi tuleb eriti kõver, sest sul on paljust rääkida. Ja latv. See on sulle, mu kallis. Sinule, kellest ma nii väga hoolin.
Teisest peatusest mäletad sa ainult plastiliini oma käes. Ilmselt läks see liiga kiiresti.
Ta ütles sulle, et sa pead jätma kõik. Kõik, mis on sulle kallis. Kõik, kes tegelikult ei hooligi sinust. Su käsi ei suuda seda valgele paberile panna. Ja nii saabki see täidetud mõttetute sõnadega. Kiri ümbrikusse ja minek.
Sa jooksed oma klassiruumi. Enne kohale jõudmist komistad veel kümme korda. Sinu silmad on pisaratest liiga märjad, et midagi näha. Ainus küsimu sinu peas on: miks? Imelik on see, et iga kord, kui sa nutmise lõppetad, tuleb keegi uksest sisse ja ka neis on näha muutust. Kui nad ära lähevad, plahvatad sa aga jälle.
Sügaval sisimas sa tead, et see, mis juhtus on hea. Aga seda sa taipad alles hommikul. Ja siis on kõik jälle ilus ja hea.
Aitäh issi!!
Oled jõudnud esimesse punkti. Sa võtad krobeda rohelise paberi kätte ja vormid sellest puu. Puu, mis tähistab paljut. Juured on neile, kes on sind aidanud. Tüvi tuleb eriti kõver, sest sul on paljust rääkida. Ja latv. See on sulle, mu kallis. Sinule, kellest ma nii väga hoolin.
Teisest peatusest mäletad sa ainult plastiliini oma käes. Ilmselt läks see liiga kiiresti.
Ta ütles sulle, et sa pead jätma kõik. Kõik, mis on sulle kallis. Kõik, kes tegelikult ei hooligi sinust. Su käsi ei suuda seda valgele paberile panna. Ja nii saabki see täidetud mõttetute sõnadega. Kiri ümbrikusse ja minek.
Sa jooksed oma klassiruumi. Enne kohale jõudmist komistad veel kümme korda. Sinu silmad on pisaratest liiga märjad, et midagi näha. Ainus küsimu sinu peas on: miks? Imelik on see, et iga kord, kui sa nutmise lõppetad, tuleb keegi uksest sisse ja ka neis on näha muutust. Kui nad ära lähevad, plahvatad sa aga jälle.
Sügaval sisimas sa tead, et see, mis juhtus on hea. Aga seda sa taipad alles hommikul. Ja siis on kõik jälle ilus ja hea.
Aitäh issi!!
Friday, September 24, 2010
Sügavasse sinisesse merre!
Tumesinine meri loksub minu ees. Ja ma mõtlen, mis tunne oleks kaduda sinna. Mida sügavamale, seda parem.
Aga see on minevik. Ma arvasin, et minu elu on mõttetu punktist A punkti B jooksmine. Lasteaeda, kooli, ametikooli, tööle, koju. Kodus ootavad mind lapsed ja laisk mees. Mees, kes käib kodus ainult söömas ja magamas. Ma mõtlesin, et siin väikesel saarel, igast ilmakaarest ümbritsetud veega, ei saa midagi huvitavat juhtuda.
Ma eksisin. Ja tead mis? See mõte ei kurvasta mind. Pigem vastupidi. Ma võin seda julgusega tunnistada.
Tähtis pole, kust lugu algab või kus lõppeb. Kas sa sündisid väikesel saarel või mõnes miljoni võimaluse linnas. Tegelikult seal ei jookse sulle võimalused vastu ega karju: vali mind, vali mind. Kõik sõltub sinust endast. Kui kaugele sa oled valmis oma unistuste täideviimiseks minema.
Isegi siin, saarekesel, on võimalus oma unistusi täide viia. Ja need ei pea olema väikesed unistused. Ja neid täide viia ei ole sugugi lihtsam kui suures linnas.
Kõige paremad lood sünnivad seal, kus sa seda oodatagi ei oska. Sinu südames!
Kui paljud üldse mõtlevad sellele, mis toimub nende südames? Kas nad on tegelikult rahul asjadega mis neil on? Kui palju nad tegelikult armastavad oma abikaasat, lapsi ja töökohta? Nii paljud teevad oma otsuseid peaga. Ma abiellun selle mehega, sest tal on hea haridus ja ilusad silmad. Järelikult, peab ta saama hea töö, mis toob kaasa palju raha. Ja kuna mul endal ei ole väga ilusad silmad, saavad meie lapsed tema silmad. Aga kas sa tegelikult armastad teda kogu oma südamest? Ilmselt mitte. Tegelikkus on see, et paari aasta pärast tuleb lahutus. Abikaasa võtab kogu raha ja lahkub. Lapsed, nemad sündisid ikka teistsuguste silmadega kui sina lootsid.
Kui sa võtad vaevaks ja vaatad oma südamesse. Mida sa näed? Sa saad teada, kes sa tegelikult oled, kes sa pead olema ja kes sa tahad olla.
Kõige parem lugu ei tulegi tema populaarsusest. Sinu lugu tead võib-olla ainult sina. Aga sa tead- see on maailma parim lugu.
Ühel hetkel muutub kõik niikuinii tolmuks. Ja mis sa teed siis? Kas sa tahad ikka veel uppuda sügavasse sinisesse merre?
Aitäh issi!
Aga see on minevik. Ma arvasin, et minu elu on mõttetu punktist A punkti B jooksmine. Lasteaeda, kooli, ametikooli, tööle, koju. Kodus ootavad mind lapsed ja laisk mees. Mees, kes käib kodus ainult söömas ja magamas. Ma mõtlesin, et siin väikesel saarel, igast ilmakaarest ümbritsetud veega, ei saa midagi huvitavat juhtuda.
Ma eksisin. Ja tead mis? See mõte ei kurvasta mind. Pigem vastupidi. Ma võin seda julgusega tunnistada.
Tähtis pole, kust lugu algab või kus lõppeb. Kas sa sündisid väikesel saarel või mõnes miljoni võimaluse linnas. Tegelikult seal ei jookse sulle võimalused vastu ega karju: vali mind, vali mind. Kõik sõltub sinust endast. Kui kaugele sa oled valmis oma unistuste täideviimiseks minema.
Isegi siin, saarekesel, on võimalus oma unistusi täide viia. Ja need ei pea olema väikesed unistused. Ja neid täide viia ei ole sugugi lihtsam kui suures linnas.
Kõige paremad lood sünnivad seal, kus sa seda oodatagi ei oska. Sinu südames!
Kui paljud üldse mõtlevad sellele, mis toimub nende südames? Kas nad on tegelikult rahul asjadega mis neil on? Kui palju nad tegelikult armastavad oma abikaasat, lapsi ja töökohta? Nii paljud teevad oma otsuseid peaga. Ma abiellun selle mehega, sest tal on hea haridus ja ilusad silmad. Järelikult, peab ta saama hea töö, mis toob kaasa palju raha. Ja kuna mul endal ei ole väga ilusad silmad, saavad meie lapsed tema silmad. Aga kas sa tegelikult armastad teda kogu oma südamest? Ilmselt mitte. Tegelikkus on see, et paari aasta pärast tuleb lahutus. Abikaasa võtab kogu raha ja lahkub. Lapsed, nemad sündisid ikka teistsuguste silmadega kui sina lootsid.
Kui sa võtad vaevaks ja vaatad oma südamesse. Mida sa näed? Sa saad teada, kes sa tegelikult oled, kes sa pead olema ja kes sa tahad olla.
Kõige parem lugu ei tulegi tema populaarsusest. Sinu lugu tead võib-olla ainult sina. Aga sa tead- see on maailma parim lugu.
Ühel hetkel muutub kõik niikuinii tolmuks. Ja mis sa teed siis? Kas sa tahad ikka veel uppuda sügavasse sinisesse merre?
Aitäh issi!
Wednesday, September 1, 2010
Täna on esimene september ja ma kardan. Ma seisan koolimaja ees ega julge sisse minna. Mida ma kardan? Miks ma kardan??
9. klass, see on põhikooli lõpp. Viimane aasta oma väikses koolimajas. Kõik siin on nii armsaks saand. Ma jalutan mõõda pikki koridore ja mälestused jooksevad silme eest läbi. Kogu maailm keerleb minu ümber ja ma seisan. Ma ei taha edasi minna.
Tahaks jääda igavesti sellesse suvve. Aga ka see on läbi. Nii raske on lasta lahti asjadest mida armastad. Aga kui sa ei ole nõus lahti laskma ühest ei saa sa ka teist.
Aitäh Issi!!!
9. klass, see on põhikooli lõpp. Viimane aasta oma väikses koolimajas. Kõik siin on nii armsaks saand. Ma jalutan mõõda pikki koridore ja mälestused jooksevad silme eest läbi. Kogu maailm keerleb minu ümber ja ma seisan. Ma ei taha edasi minna.
Tahaks jääda igavesti sellesse suvve. Aga ka see on läbi. Nii raske on lasta lahti asjadest mida armastad. Aga kui sa ei ole nõus lahti laskma ühest ei saa sa ka teist.
Aitäh Issi!!!
Thursday, August 26, 2010
Liiga palju...
Kui palju on sul unistusi?? Ja kui paljud neist võivad kunagi täituda? 1 unistus, 2 unistust või 100??
Selleks et midagi saavutada pead sa olema valmis minema läbi tulest ja veest.
Vahest sa isegi ei saa aru milleks katsumus vajalik on. Ta lihtsalt on vajalik.
Vahest on nii raske tugev olla. Aga mis saab siis kui sa nõrked? Kas sa pead siis alustama uuesti algusest? Kas sa pead kõigest uuesti läbi minema?
Ühel hetkel on sinu peas nii palju küsimusi, et sa ei suuda otsustada millisele vastata!
Aga Jumalal on kõik vastused. Minul jääb üle ainult loota, et Ta jagab neid ka minule.
Aitäh Issi!!!
Selleks et midagi saavutada pead sa olema valmis minema läbi tulest ja veest.
Vahest sa isegi ei saa aru milleks katsumus vajalik on. Ta lihtsalt on vajalik.
Vahest on nii raske tugev olla. Aga mis saab siis kui sa nõrked? Kas sa pead siis alustama uuesti algusest? Kas sa pead kõigest uuesti läbi minema?
Ühel hetkel on sinu peas nii palju küsimusi, et sa ei suuda otsustada millisele vastata!
Aga Jumalal on kõik vastused. Minul jääb üle ainult loota, et Ta jagab neid ka minule.
Aitäh Issi!!!
Monday, August 23, 2010
Kogu maailm keerleb ühe "asja" ümber. Mõne inimese jaoks on see "asi" näiteks muusika või tema ema.. See on nagu neljas "asi" milleta me elada ei saa. Ja kui ta sellest eemale astub siis ta maailm seiskub. Elu mõte kaob. Ta on sama hästi kui surnud.
Minu maailm keerleb Jumala ümber. Ja kui ma ei oleks Temaga ei oleks enam mind. Minu elu oleks mõttetu punktist A punkti B jooksmine.
On raske lahkuda oma armastatust. Aga vahest sa lihtsalt pead loobuma. Sest elul on teised eesmärgid. Jumalal on teised eesmärgid. Aga Ta näeb sinu soove ja lootusi. Ja mina usun, et iga unistus täitub. Küsimus on: kas me seda ka märkam?
Minu maailm keerleb Jumala ümber. Ja kui ma ei oleks Temaga ei oleks enam mind. Minu elu oleks mõttetu punktist A punkti B jooksmine.
On raske lahkuda oma armastatust. Aga vahest sa lihtsalt pead loobuma. Sest elul on teised eesmärgid. Jumalal on teised eesmärgid. Aga Ta näeb sinu soove ja lootusi. Ja mina usun, et iga unistus täitub. Küsimus on: kas me seda ka märkam?
Thursday, August 19, 2010
Üks sekund.
Üks pilt sinu silme ees ja su maailm on segi lõdud. Kõik sõltub vaid ühest sekundist. See sekund võib lükata kõik sinu unistused kaljult alla. Ja nad lendavad miljoniteks tükkideks. Nagu purustatud peegel. Ainus küsimus minu peas on, kas ma suudan selle pusle uuesti kokku panna??
Mull on nii vedand, et mul on vanemad kes natukenegi hoolivad minust. Mull on sõbrad ja unistused. Minu ees on kõik teed lahti. Ma võin minna kuhu iganes ma tahan. Pisikestes asjades peituvad imed. Üks sekund võib muuta kõik. Võib panna sind maailma nägema hoopis teisest küljest.
Aitäh Issi!!
Mull on nii vedand, et mul on vanemad kes natukenegi hoolivad minust. Mull on sõbrad ja unistused. Minu ees on kõik teed lahti. Ma võin minna kuhu iganes ma tahan. Pisikestes asjades peituvad imed. Üks sekund võib muuta kõik. Võib panna sind maailma nägema hoopis teisest küljest.
Aitäh Issi!!
Tuesday, August 17, 2010
Jälle üks laager läbi=(
Nii kurb, et kõigel heal on ükskord lõpp. Aga kui ei lõppeks?? Siis ma arvan, et see muutuks ikkagi halvaks. Nii on inimene loodud: Ükskord tüdineb ta kõigest.
On tore, et meile antakse üha uusi võimalusi ja saadetakse uusi olukordi. Kõigest on võimalik õppida. Ja just seda ma üritangi teha. Õelda kõigele jah. Kuid igal asjal on ka oma halb külg. Nagu õeldakse, et erand kinnitab reeglit.
Pühapäeval sai siis läbi meie kolme päevane laager Meiustes. Oli vägev osadus inimeste ja kõige tähtsam Jumalaga.
Sai palju ujutud ja millimallika sõda tehtud=).
Meil on ikka maailma parim rahvas koos.
Aitäh Issi!!!
On tore, et meile antakse üha uusi võimalusi ja saadetakse uusi olukordi. Kõigest on võimalik õppida. Ja just seda ma üritangi teha. Õelda kõigele jah. Kuid igal asjal on ka oma halb külg. Nagu õeldakse, et erand kinnitab reeglit.
Pühapäeval sai siis läbi meie kolme päevane laager Meiustes. Oli vägev osadus inimeste ja kõige tähtsam Jumalaga.
Sai palju ujutud ja millimallika sõda tehtud=).
Meil on ikka maailma parim rahvas koos.
Aitäh Issi!!!
Tuesday, August 10, 2010
Parim laager siia maani!!
English camp 2010!
Kui vaid saaks aega tagasi keerata. Ja kõik uuesti teha. Täpselt sama moodi.
Aga sellel vist ei oleks eriti mõtet!
Laager toimus 25-29 Juuli. Laager oli enamasti mõeldud mitte kristlastele aga peamiselt olid kõik kristlased. Ju siis Jumal tahtis nii. Laagri teemaks oli redeem ehk lunastus.
Mis selles nii head siis oli?
Selline oli meie krupp=)
Lood olid enamasti pärit Piiblist, mõni oli ka jutustaja enda elust.
28. õhtu oli aga teisugune. Meile oli ette valmistatud väike rajake, mis pani sind mõtlema oma elu üle. Pärast rinkäiku kogunesid enamus saali kus kõik palvetasid ja ülistasid Jumalat. Ma pole kunagi Püha Vaimu nii võimsalt tegutsemas näinud. Vägev on näha kuidas inimeste elud muutuvad ja saada sellest ka ise osa. See oli niiiiii võimas. See õht muutis paljude elusid ja jättis kõigile kustumatu mälestuse. Ka minule.
Peale laagrit on kõik muudetud. Ma näen Jumalat iga päev tegutsemas. Tegemas uusi imesid. See on väga põnev. Ma ei jõua ära oodata mis järgmiseks juhtub. Ja teada, et Tema on alati minuga ja ma võin kõik Temale usaldada. Põõrduda ükskõik millal, ükskõik millega Tema poole. Vau. Sest Tema on päästnud mind kõigest patust ja kahetsusest ja hirmust.
Aitäh Issi!!!!
Selline oli meie rahvas!!
Kui vaid saaks aega tagasi keerata. Ja kõik uuesti teha. Täpselt sama moodi.
Aga sellel vist ei oleks eriti mõtet!
Laager toimus 25-29 Juuli. Laager oli enamasti mõeldud mitte kristlastele aga peamiselt olid kõik kristlased. Ju siis Jumal tahtis nii. Laagri teemaks oli redeem ehk lunastus.
Mis selles nii head siis oli?
Esimesed 3 päeva oli suht niisama tsill. Mängisime võrku ja muid mänge, tutvusime jne... Meid jagati väikestesse krupidesse ja iga päev, hommikuti ja õhtuti räägiti üks lugu mida me siis omakeskis arutama pidime.
![]() |
Lood olid enamasti pärit Piiblist, mõni oli ka jutustaja enda elust.
28. õhtu oli aga teisugune. Meile oli ette valmistatud väike rajake, mis pani sind mõtlema oma elu üle. Pärast rinkäiku kogunesid enamus saali kus kõik palvetasid ja ülistasid Jumalat. Ma pole kunagi Püha Vaimu nii võimsalt tegutsemas näinud. Vägev on näha kuidas inimeste elud muutuvad ja saada sellest ka ise osa. See oli niiiiii võimas. See õht muutis paljude elusid ja jättis kõigile kustumatu mälestuse. Ka minule.
Peale laagrit on kõik muudetud. Ma näen Jumalat iga päev tegutsemas. Tegemas uusi imesid. See on väga põnev. Ma ei jõua ära oodata mis järgmiseks juhtub. Ja teada, et Tema on alati minuga ja ma võin kõik Temale usaldada. Põõrduda ükskõik millal, ükskõik millega Tema poole. Vau. Sest Tema on päästnud mind kõigest patust ja kahetsusest ja hirmust.
Aitäh Issi!!!!
![]() |
![]() |
Alustada on raske!
Viimasel ajanl on nii palju juhtunud, et ma lihtsalt pean sellest maailmale rääkima. Tegelikult olen oma blogi juba ammu tahtnud ja nüüd on just sobilik hetk.
Natuke minust: Ma olen 15 aastat vana. Elan Kuressaares, Saaremaal. Minu pere koosneb emast, isast ja kahest õest. Kõik õnnelikult ühe katuse all. Ma mängin hobi korras trummi, joonistan nii palju kui võimalik (tulevikus plaanin mõned oma tõõd ka üles panna) jaa üritan riideid disainida. See ongi vist kõik. Kui midagi meenub lisan hiljem.
Ärge kunagi kartke midagi küsida. Vastan rõõmuga=). Ja avaldage oma arvamust. See annab mulle võimaluse näha maailma läbi teiste silmade.
Homme näeme=)
Natuke minust: Ma olen 15 aastat vana. Elan Kuressaares, Saaremaal. Minu pere koosneb emast, isast ja kahest õest. Kõik õnnelikult ühe katuse all. Ma mängin hobi korras trummi, joonistan nii palju kui võimalik (tulevikus plaanin mõned oma tõõd ka üles panna) jaa üritan riideid disainida. See ongi vist kõik. Kui midagi meenub lisan hiljem.
Ärge kunagi kartke midagi küsida. Vastan rõõmuga=). Ja avaldage oma arvamust. See annab mulle võimaluse näha maailma läbi teiste silmade.
Homme näeme=)
Subscribe to:
Posts (Atom)










